Boliivia

Boliivia on... VAPUSTAV. Ainuüksi Boliivia sõna kuuldes, tuleb salteña maik suhu ja silme ette on manatud välgukiirusel soolakõrbe ainulaadsed looduspildid. Endi elude lihtsustamiseks tooks välja top 10, millele oma südame jätsime või lihtsalt ära mainimist vääriks.

1. SALTEÑAS - kes võiks uskuda, et ühed pirukad niiii maitsvad saavad olla! Üldjuhul suhteliselt tervisliku toidu peal olles, langesime täielikult nende lummusesse ja ega enne päeva kordaläinuks kuulutada ei saanud, kui paar pirukat tänavakaubitsejate lettidelt paari boliviano eest omistatud said. Ja nagu soe sai - kes hommikul kauem voodisse jäi, oli oht tühjade kätega jääda.
Salteña on kana- või sealiha ja köögiviljade täidisega magusa ning kergelt vürtsika kastmega küpsetis. Mmmmm...

2. SALAR DE UYUNI - maailma suurim soolaväli (soolakõrb), mis sisaldab endas kuulu järgi u kümme miljardit tonni soola, millest iga aasta veetakse välja ligikaudu 25 tonni. Tõeline turismipesa, kuid seda ka põhjusega - pole elus näinud midagi sellesarnast; ilumeel sai lausa üleküllastuse selle 3-päevase tuuri jooksul.

soolakõrb

Esimene päev sõitsime läbi soolavälja ja külastasime Isla de Pescado saart, millel kasvavad kaktused on keskmiselt üle tuhande aasta vanad. Teisel päeval tiirutasime ringi laguunide vahel ja imetlesime flamingosid, poseerisime kümnete fotode tarvis Arbol de Piedra (kivist puu) taustal ning õhtustasime kohaliku rooga maitstes (Pique a lo Macho), samal ajal akna taga piiluvaid laamasid imetledes. Öö veetsime mitmete tekkide all ja kõikide oma soojemate riietega, kuna nii väljas kui usutavasti ka siseruumides valitsesid miinuskraadid.

Arbol de Piedra ehk kivist puu

Kolmas päev algas meie jaoks kell 4.30 hommikul, mil ilma soojenduseta 4W autos, karvamütsid peas, pidime jäälilli klaasidelt ära kraapima, et välja näha. Sooja sai sisse mõneks sekundiks geisrite juures ja pärast päikesetõusu juba looduslikus kuumaveebasseinis, kus end pool tundi leotada saime (üle selle ei ole soovitatav, kuna teatud mineraalid võivad allergiat tekitada). Silm sai peale visatud ka Laguna Verde´le, mis on ligikaudu 5000m kõrgusel merepinnast ning rongide surnuaiale (Cemetario de Trenes), kus paljud roostes vanad vagunid, vedurid vedelesid lagendikul pärapõrgus. Salar de Uyuni oli kindlasti selle reisi üks tipphetki! Sõnadest jääb puudu, et selle ilu kirjeldada ja oma emotsioone edasi anda!

Laguna Colorada - flamingodest ja laamadest ümbritsetud!

3. INTI WARA YASSI - vabatahtlikkuse alusel töötav metsikute loomade varjupaik Villa Tunari küla ääres dzunglis. Kirjutasime lepingutele alla ja nii me kaheks nädalaks rakkesse olime pandud. Kerli töötas kliinikus, kus tema kanseldada oli 19 ahvi ning 8 väikelooma (tajon). Tema 12 töötundi päevas sisustasid järgnevad toimingud: 5 x päevas toitmine, 3 x koristamine, öiste tekkide häda nr. ühest ja kahest puhtaks pesemine käsitsi, arendavate mänguasjade leiutamine, mängimine jne. Üldjuhul selle viimase jaoks aega ei jätkunud kahjuks. Mälestuseks sai Kerli armi käele ahvihammustusest ning parima töökogemuse elus!!

Kerli oma lemmikahvi Chicaga

Anne kantseldada oli 16 värvikirevat lindu (makaagid, pistrikulised jne), kelle kurjade nokkade eest end hoidma pidi. Toitis, korsitas puure, laulis ja vilistas neile.

Anne tantsu- ja laululinnu Pedroga

Varjupaigas sai salaja ka puumat paitamas käidud; karu, boad jt elukaid piilutud jne. Üldjuhul enda alalt välja ei tohtinud minna ja teisi loomi silitamas, vaatamas käia ohtlikkuse ja parasiitide levitamise riski tõttu, kuid eks reeglid on rikkumiseks! Kes siis ei tahaks puuma kõrval istuda ja talle pai teha. Iga päev sellist võimalust ei anta!

4. KÕIGE KÕRGEMAL - Maailma kõige kõrgemal (merepinnast) asuv pealinn (La Paz), kõige kõrgemal asuv linn (Potosi, 4090m), kõige kõrgemal asuv laevatatav järv (Titicaca), kõige kõrgemal asuv soolaväli (Salar de Uyuni).

5. TEEJUHATAMINE - kõige parem soovitus on usaldada iseenda vaistu! Teed küsides mitmelt inimeselt ühte sihtpunki, saad sama arvu erinevaid vastuseid ja erinevatesse ilmakaartesse käeviipeid!

6. TURG - punktist A punkti B-sse liikudes on võimalik kõik eluks vajalik ja ka mittevajalik soetada tänavatelt. Toitu, kruvisid, autokumme, vihmaveerenne, riidehilpe, kosmeetikat, tarbetuid lullasid jms. Elu kui turg!

La Paz - kesklinna tänavad

7. KINO - huvitava kinoelamuse võrra saime rikkamaks pealinnas La Pazis, kui soovisime üht Holliwoodi uut väljalaset vaatama minna. Kino töötab seal sellise süsteemiga, et ostad pileti, sead end kõvale kinosaali toolile sisse ja naudid seal järjest kasvõi kuute filmi järjest, kuna filmide vahepeal tulesid põlema ei panda ning ühele filmile järgneb koheselt teine. Ja ega filme ei näidatud selles järjekorras, mida reklaamidel kellaajad kuulutavad ja lubavad. Nii jäigi meil lõppkokkuvõttes soovitud film nägemata, kuna vahele võeti 3 teist filmi ja me lihtsalt ei suutnud ära oodata, kuna kell hakkas järgmist päeva juba näitama.

9. LIIKLUS - no on hullu liiklust varem nähtud, kuid La Paz ületas ikka kõik! Teeületamine on elu ja surma peale mäng, millest parimal juhul väljub jalakäija kehavigastusteta, kuid hingelisest traumast kosumine võtab kindlasti mõned elupäevad aega.

10. POTOSI HÕBEDAKAEVANDUS - võtsime vaevaks teha paaritunnine tuur hõbeda- ja tsingikaevandusse, kus roomasime, ronisime, turnisime, ahmisime tolmust õhku ja piinlesime palavuses paksudes kaitseriietes. Aga milline elamus - saime osa lõhkamisest, maitsesime 96kraadist vägijooki, mida kaevurid igapäevaselt tarvitavad ning vedasime raskeid hõbedakotte. Saime tunda tõelise kaevusi tööraskusi ja tõdesime jahmatama panevaid töötingimusi. Uskumatu, millist tööd on inimesed nõus tegema u 200dollari eest kuus. Ja kõige kurvem selle loo juures on see, et sellistes tingimustes töötades võib nende kaevurite elu kesta 15-20 aastat (lõhkamise tagajärjel tekkinud mürgise suitsu pärast).

Meie, kaevurid!